NGAMMI HAIBAGI MATAGUM DONALD TRUMP NA NAMPHUDA UKRAINE GI LAN LOISINNABA HOTNARAKPAGI THOUWONG LUCHINGBA SINGNA PENNAKHRE.

  • 1)NGAMMI HAIBAGI MATAGUM DONALD TRUMP NA NAMPHUDA UKRAINE GI LAN LOISINNABA HOTNARAKPAGI THOUWONG LUCHINGBA SINGNA PENNAKHRE.
  • 2)MATAM AMADA HEKTA POWERFUL OIRIBA CHINA AMADI JAPAN LEIBAKKI MARAKTA LAN THOKLAKPA YABAGI AKIBA LEIRE.
  • 3)GERMAN NA EUROPE LEIBAKSINGGI MANUNGDA MILITARY GI KHWAIDAGI MATIK MAYAI LEIBA LEIBAK OIBA NGAMNABA THOURANGLAKKHRE.
  • 4)ISRAEL GI LANMEESINGNA EUROPE KI LEIBAKSINGDA HAMASKI ARONBA TERROR NETWORK PAKSANNA LEIRAMBA THENGNAKHRE.
  • 5)CEASE FIRE MANUNGDA ISRAEL NA GAZA DA ATTACK 500 CHATTHADUNA MEECHAM 342 HATKHI.
  • 6)PAKISTAN DA SUPNAGI NUMIT 30 NI KHAK SIJINNANABA ESING LEIRI.
  • 7)NEPAL GI HANNAGI PRIME MINISTER KP SHARMA OLI MASAGI OIBA TONGANBA LANMEE TENGOL 1 SEMGATNABA THOURANGKHRE.

Ngammi haibagi matagum America gi president Donald Trump na namphuda Ukraine gi lan loisinnaba hotnarakpagi thouwong Europe leibaksinggi luchingba singna kham thengna pennakhidre. Donald trump na aki-akhang chaona piraduna Ukraine gi President Volodymyr Zelensky da point 28 yaoba peace plan adu yadrabadi lan adumak soknaduna leiri. Toubatabu US na Ukraine da matung di panglaroi haina phongdorakkhibani.

                    Matam amada hekta malemgi khwaidagi powerful oiriba Leibak China amadi Japan gi marakta lan thoklakpa yabagi akiba leire.China na Japan da aki-akhang chaona piraduna mangak haktuna hatkani haiba phaoba phongdoktuna nakal anigi marakta chaona ungkhatnaba hengatlakkhre. Report asigi matung enna Un da China gi Permanent Representative Fu Cong na global body gi secretary general Antonio Guterres ta letter ama eraduna karigumba Japan na Cross Strait Situation da khutlai paiduna khut thingjillaknaba hotnaraklabadi thouwong adu attack amani haina lougani. China gi Permanent representative Fu Cong na palliba Strait hairiba wapham asi mainland China dagi Self Governing gi manung channa Taiwanna tonganna leinaba hotnarakpani.

                    German na Europe leibaksinggi manungda military gi khwaidagi matik mayai leiba leibak oiba ngamnaba thouranglakkhre haina report amana phongdorakli. German gi chancellor Friedrich Merz Europe leibaksinggi manungda military gi lamda khwaidagi matik mayai leiba Leibak ama oiba ngamnaba hotnaragani haiduna german gi meeyamda washakkhre. Leibak asigi ruling amadi opposition party anigi marakta chaona chayetnaba thokkhraba matungda kainathangda yanaba puraktuna Europe leibaksinggi manungda German na military gi khwaidagi mapangal kanba Leibak ama oiba ngamnabagidamak lakkadouriba chahi 2035 phaobagi manungda houjik leiriba lanmee 1,80,000 dagi lanmee 2,60,000 gi changda hengathannaba amadi Reserve force tasu lanmee lakh 1 rom lounaba thouranglakkhibani.

                    Europe ki leibaksingda Hamas ki aronba terror network paksanna leiramba Israel gi lanmee singna thengnakhre haina Israel gi secret agency Mossad ki maikeidagi phongdorakli. Mossad ki report asigi matung enna Europe ki leibaksingda leiriba Hamas ki aronba terror network ki makhada thabak touriba khutlai paibasing aduna Europe leibakta leiriba Yahudi singda landanaba thourang tourambani hairi.

                    America gi President Donald Trump ki mityeng makhada chahi ani henna Gaza da Hamas amadi Israel gi marakta soknakhiba lan ceasefire tounakhraba matungdasu Israel na Gaza da attack 500 rom chatthaduna Gaza gi meecham 342 rom hatkhi haina Gaza government gi media center na phongdorakkhre.

                    Pakistan meeyam na supnagi numit 30 ni khakki sijinnanaba esing leirakhre haina Leibak asigi Deputy Prime Minister Isak-Darna International forum da wakatkhre hairi. Panba yabadi Pakistan da esing gi awaba chaona mayoknarakliba asi India na handak water treaty cancel toukhiba asinasu achouba maram ama oiri. Loinana Leibak asida nong chubagi chang yamna watlakpanasu esinggi awaba asi chaona mayoknaribani haikhi.

                    KP sharma Oli na phongdorakpagi matung enna mahakna semgatkadouriba tonganba lanmee Tengol asi Leibak asida palliba leingak asina meecham media amadi thabak touriba meeoisingbu ngak senba ngamdana leiriba asigi yenglaga makhoida security piba ngamnabagi pandam da hotnarakpani hairi. Loinana Communist Party of Nepal-Unified Marxist Leninist (CPNUML) na anouba lanmee Tengol ama semgatkadouriba asi Nepal da achouba erang thokhraba tha anigi matungda hotnarakpani haina phongdorakli.

23 Nov 2025, MONDAY, MANIPUR NEWS

1)NPP DAGI NORTH EAST PEOPLES PARTY ONNABA THOURANGDA PARTY TANGKHAI TAGADOURIBRA. HIGH COMMAND GI CULTURE LEITE HAIRURAGA TOURAKLIBA THABAK TAIONNABANI: JOYKUMAR.
2)NOVEMBER 30 PHAOBA MEIRA GI KHONGCHAT CHATTUNA WAKAT MEEPHAM PHAMBIYU: COCOMI. MOTBUNG DA YUM MEI THARAKLE, IDP SINGDAGI KHONGJANGSU LEPTRI.
3)SANGAI FESTIVAL THINGBA MARAM CHAI: ARUNKUMAR.
4)THAMNAPOKPI DA OPEN GYM MEEYAMDA KHUTSINNAKHRE .
5)ANDAMAN NICOBAR LOI THAKHRABA ATHOUBASING THOUDOKSI HENNA PANGTHOK CHAOTHOKNABA HOTNOU!!.
6)LANGATHEL DA MEGA ORAL HEALTH CAMP PANGTHOKKHRE.
7)CHARANGPAT KHUL MANUNGGI MAPHAM KAYADA MEEYAMNA LAMBI TOUKHAIDUNA KHONGJANG CHANGSINBA HOUKHRE.

National Peoples Party (NPP) dagi North East State singgi oiba apunba party ama onnabagi thourangda Meiteisingda soklakpa yaba wapham kaya utlubagi anouba President amasung Stakeholder sing haplakpra haina chingnei. NPP Manipurdagi houkhiba party ama oina high Command Culture leite hairuraga tourakliba phibam asida taionnare haina Party asigi hannagi President Yumnam Joykumar na phongdokkhre.

Wathouriba Sangai Festival gi numitsing, November 30 phaoba sidasu leikai leikaigi Meira-paibi ema-indol singna esha eshagi leikaigi meeyamda wakhal choithoktanaba amada leibakki ekaikhumnaba amadi eikhoigi phangpham thokpa hak phanghandana sangai festival saruk yapham thokte amadi yagumsi haiba khollaosing laobiduna meiragi khongchatsing chatpa amadi wakat meephamsing phambiyu haina coordinating Committee on Manipur Integrity (COCOMI) na phongdorakli.

Houjik-houjik awa-cheitheng kaya kaya mayoknaduna leiriba IDP sing amadi Manipur meeyamna athingba thamliba khongjang asi maram chai. Meeyam gi meehut ama oina sougatli haina Wangkhei AC gi MLA Thangjam Arunkumar na phongdokkhre. Imphal East ki Wangkhei Khunou Soibam Leikai Citizen Club ki T Radhe Community Hall Upgrade touraba Sanglen yaona Kitchen amadi Washroom Unit sanggabagi thouramda Thangjam Arunkumar na makha tana hai, Manipur da thokliba erang asina IDP singna thengnariba awaba khang e. Oiriba phibam asida meeyamna Sangai Festival Pangthokpa yaroi haina lourakliba khongthang maram chai haina khalli haikhi.

Bishnupur District ki Moirang AC gi manungchanba Thamnapokpida Open Gym ama ngasi Local MLA Thongam Santina hounabi matung enna sanggaduna meeyamda sinnakhre. Nupa nupi, angang amasung ahalsing sijinnaba yaraba tongan tonganba makhalgi hakchang sajel tounaba khutlaising adu MLA Thongam Santi na koina chattuna yengsinkhi loinana u chara kayasu akoibada thakhi hairi.

Kumja 1891 gi November 23, ngasigi numit asidagi houraga tangkak naina Andaman Nicobarda loi thakhraba kangleipak- Manipur gi thouna pharaba athouba 23 gi ningshing thouramna lakpasida Manipur meeyamgidi mareibak matajibu nungshijaba amasung majati gidamak siba kidana thawai katthokpagi thouna leigadabani haibagi wakhal thounasingdu nouhounana ningshinghalle. Masimakna numit asigi maru oiba amasung matamduda mama Leibak Manipur gidamak masana akiba leitana Andaman Nicobar da loi thakhraba tongan tonganba athouba 23 gi ningshing thouram asi mamang singdagi pangthokpagum chahi asigi oinasu 135 rak suba Organisation Day Observation haina pangthokli.

District Health Society Thoubal na National Oral Health Program gi makhada nongmagi oiba mega Oral Health Camp ngasi Langathel Mantri Khongnangkhongda pangthokkhre. National Oral Health program Thoubal gi District Nodal Officer su oiriba CHC Yairipokki Senior MO IN- charge Dr. L. Robinson na luchingba kangbu amana Camp aduda lamdam adugi meeoi kaya da Dental Treatment ki khudongchaba pikhibaga loinana hidak langthaksu phanghankhi hairi.

Thoubal District ki Wangkhem AC gi manung channa leiba Charangpat khul manunggi lambi matam kuina sembiraktabadagi ngasi nungthil meeyam thoklaktuna khul manunggi lambigi mapham kayada toukhaiduna khongjang changsinba houkhre. Matamga chunaba mawongda lambi asi semjindriphaoba leptana khongjang changsingani hairi.


21 NOVEMBER, 2025

1)HAMAS NA SARAMBA KILOMETER 7 SANGBA, METER 25 ROM LUBA KA 80 LEIBA SURUNG AMA PHANGBA NGAMKHRE.
2)PAKISTAN GI FACTORY AMA POKHAIBADAGI 15 SIKHIBAGA LOINANA MANAK NAKNA LEIBA YUM KAYA PUMTOI TOINA MANGKHRE.
3)JAPAN NA CHINA GI AKIBA LEIRAKPADAGI MASAGI WASHAK THUGAIJADUNA PATRIOT MISSILES US TA EXPORT TOUKHRE.
4)BRITAIN SU CHAHI 50 GI MATUNGDA US KUMNA IMMIGRATION GI MATHAKTA AKANBA ACTION LOUKHATNABA THOURANG PAIKHATPA HOUKHRE.
5)DONALD TRUMP NA VOLODYMYR ZELENSKY GI NGAKSAMDA THANGSANG THAMDUNA UKRAINE GI LAN LOISINNABA HOTNARAKKHRE
6)TEJAS FIGHTER JET DUBAI AIR SHOW CRASH TOUKHRE, MEIBUL HOUNA POKHAIKHRE, PILOT SIKHRE.

Kilometer 7 sangba, meter 25 rom luba ka 80 leiba Hamas na saramba surung ama Gaza gi Rafa da phangba ngamkhre haina Israel gi lanmee singna phongdorakli. Report asigi matung enna city macha amaga pangkhak oiraba khudongchaba kaya phanglaba Hamas na saramba surung adu Hamas na mapungoina Langi khutlai lottuna thamnaba, meepham pangthoknaba amadi yeknabagi lanphasing thamnaba sijinnarambani. Surung asida 2014 da Hamas amadi Israel ga soknakhiba landa Hamas na hatkhraba Israel gi lanmee Lieutanant Hadar Goldin gi asiba hakchangsu thamduna lakkhibani. Israel gi lanmee singna phangba ngamkhraba surung adu Gaza gi khwaidagi chaoba amadi yamna  tamthiraba surung amani hairi.
                    Factory pokhaibagi thoudok adu Pakistan gi Faislabad ki manung channa leiba Malikpur da Thokkhibai. Faislabad ki commissioner Raja Jahangir na phongdorakkhibagi matung enna pokhaiduna mang takhraba factory aduda Boiler amata leite. Gas leak oibadagi Factory aduda mei chaklakkhibani. Madugi matungda factory adugi nak yetta leiriba factory mari amagasu mei chakkhatlaktuna akiba phangna pokhairakpadagi area aduda leiriba yumsingsu pumtoi toina kaiduna amang ata thokkhibani hairi.
                    China dagi akiba leirakpana Japan na masagi washak thugaijaduna Patriot PAC-3 missile US ta export touba houkhre haina phongdorakli. KYODO news Agency gi report asigi matung enna Surface tagi Air da target touba ngamba matik mayai leiraba Patriot Missiles asi atoppa Leibak amada amuk pithokpa yaroi haibagi yanaba amagi matung enna Japan na US ta pikhibani. Ningshingba yabadi anisuba lanjao gi matungda Japan na Leibak asigi Military power supnagi masagi security gidamak sijinnagani haina washaktuna lakkhibani hairi.
Britain su US kumna Immigration gi mathakta akanba action loukhatnaba chahi 50 gi matungda thourang paikhatpa houkhre haina phongdorakli. Kier Starmer gi leingakna Leibak asigi oina chahi 50 gi matungda legal migration model da khwaidagi achouba semdok sadokpagi thabak asi paikhatlaknaba hotnarakpani. Report asigi matungenna Britain da atoppa leibaksingdagi laktuna leiriba meeoisinggi mathakta thamlamba chatna-kanglon sing adu handak pumon ollagani haikhi.
                    Donald Trump na Volodymyr Zelensky gi ngaksamda thangshang thamduna Ukraine gi lan loisinnaba hotnarakkhre haina Financial Times ki report amana phongdorakli. Report asigi matungenna America gi president Donald Trump na Ukraine amadi Russia gi lan loisinnabagi damak puthorakliba point 28 yaoba proposal aduda Ukraine gi lam khara Russia da pithokkhinabagi wapham yaori. Wapham asi yanabagi damak Trump ki maikeidagi angakpa phangna Ukraine gi President Volodymyr Zelensky da pressure pirakkhre. Adubu houjik makki oina Trump na lan loisinnabani haiduna puthorakliba proposal gi wapham aduda Ukraine gi President Volodymyr Zelensky na ayaba amadi yaningbagi wapham amata phongdorakpa leite haikhi.
                    Dubai air show ngasi Erai gi numityungba matungda flying demonstration amada Tejas Fighter Jet 1 meeyamna yenglingei AL maktum International airport mathakta athaba amuba meikhu kakhatlakkhibaga loinana crash toukhre. Crash aduda pilot adu sikhre haina Indian Air Force na phongdokkhre. Hindustan Aeronotic Limited (HAL) na puthokpa Aircraft-single sheet Light Combat Aircraft adu maphamdagi matamda nungthil pung 2 tabada crash toukhi. Thoudok mapham aduda Fire fighting amasung emergency teamsingna thuna paokhum pikhre amasung mapham aduda thokliba phibam adu houjik manage tow e haina Dubai government na phongdokkhre hairi.

21 NOVEMBER, 2025, MANIPUR, IMPHAL

1)KHUNTAK LAISIRABA SANGAI FESTIVAL GOVERNOR NA HOUDOKHRE. MLA ANIKHAK SARUK YAKHI, SANGAI FESTIVAL HOUDOKLINGEI IDP SINGNA MASAGI MAYUM CHURACHANDPUR DA HANJINNABA HOTNABADA ERANG THOKKHRE.
2)SP GA IDP SINGGA NAMNAKHRE, DSP, CONSTABLE IDP SINGNA PHAJILLURE.
3)PHURUP MASEL GI ERANGGI MING SIJINNADUNA ILLEGAL IMMIGRANT SINGGI ISSUE NATHEIBA YAORE: N. BIREN.
4)OIJABA KHARAGIDAMAK STALL PHAMBA MEEYAMGI MAIYOKTA LEIBANI: ATHOUBA.
5) KHONGJOM CIRCLE GI MEEYAMNA SANGAI FESTIVAL SARUK YAROI HAINA WAREPNAKHRE.
6)YOKCHABA MACHA NA NONGMEINA KAPPADA RETIRED DSP LEIKHIDRE, MASASU KAPSINDUNA SIJAKHRE.
7)MANIPUR NA NISHAGI MAKOL OIRAKPA NISHA THINGNABA MATHOU TABASING MAPANGAL KANKHATHALLU.

Manipur leingakki Tourism Department na sinduna ngasidagi houduna tha asigi 30 phaoba chatthagadouriba Manipur Sangai Festival 2025 khuntak lansibaga pangkhak oikhre. Manipur gi Governor Ajay Kumar Bhalla na ngasi Palace Compound da leiba Bhagyachandra Open Air Theatre (BOT) da houdokkhre. Houdokkhibagi thouramda meeyamgi meehut oiriba Thongju AC gi MLA Thongam Biswajit amasung Nambol AC gi MLA Thounaojam Basantakumar khaktamak saruk yakhi. Governor Ajay Kumar Bhalla na Sangai Festival gi thouram houdoklingei manungda Churachandpur da lanjennaduna leiriba Internally Displaced persons (IDP) sing ngasi numidangwairam masa masagi mayumda hanjillage haina changsillubada Pheigakchao Ekhaida chaona erang thokkhre. Asok-apan kaya yaokhre. Police na erang adubu laksinnaba hotnabada Tyre Gas, Mob Bomb kaptuna tankhainaba hotnakhi.
Sangai Festival pangthokpagi maiyokta maikei kayadagi hourakpa IDP singga Security Personnel singga muknabagi thoudok thokkhre. Khurai maikeida khongjang lakkhiba IDP singga Imphal East District ki Police ki SP ga namnakhre. SP yaona meeoi kaya asok-apan nangkhre. Manipur leingakki Tourism Departmentna sinduna ngasidagi houna tha asiga 30 phaoba pangthokkadouriba Sangai Festival gi maiyokta IDP singga loinana maikei kayadagi lup kayana Boycott touduna laklabagasu leingakna namphuda pangthokliba Festival asibu yaningdaba phongdoktuna tampakki maphamsingda leiriba Releif Camp gi Inmat singna lambida thoraktuna Sangai Festival pangthokpiganu, IDP sing mayumda hanjindriba phaoba tangdu-leitaba leiroi hairaduna khongjang kaya changsinkhi.
North east India gi State singda Illegal Immigrant gi Issue puthoktuna Action louba houkhiba Manipur da thokliba erang asida ethnic Violence ki ming sijinnaraga Illegal Immigrant ki Issue dagi natheihanba yaroi haina Manipur gi hannagi Chief Minister Nongthombam Biren na Phongdorakli.
Coordinating Committee on Manipur Integrity (COCOMI) na laothokkhibagi matung enna ngasi lamdam asigi leikai leikai khudingda paktaknana Manipur Sangai Festival pangthokpagi maiyokta nongmagi sintha leptuna wakat meepham chatthakhre. Nongmagi sintha leppiyu haina laothokkhiba asina maram oiraga Imphal gi Khwairamband Keithel, Thangal amasung Paona keithelsing thong amatta hangnakhide hairi.
Manipur leingakna sinduna ngasi houkhiba tha asigi 30 phaoba chatthagadaba Manipur Sangai Festival gi maiyokta ngasi Thoubal District ki manung chanba Khongjom keithel amasung babu Bazar da meeyamgi wakat khongjang chatthakhibaga loinana Khongjom Circle gi oina Festival asida meeyamna saruk yaroi haina warepnakhre.
Singjamei Police Station gi manung chanba Singjamei Mayengbam leikaida leiba retired DSP Akoijam Santikumar masana yokchaba manao-nupagi macha Akoijam Kishan (25) na nongmeina kappadagi laikannaba ngamdana leikhidre. Mapa kaplamlaba matung Kishan su masa mathanta kapsinjaduna sikhre. Police tagi phangba paogi matung enna thoudok asi ngashi numityungba matung pungkhai amarom chatpa matamda thokkhibani hairi.
Malemgi Leibak kayana tamjanapham oiraba maning makha tamba ningthou panba Leibak ama oina leijaramba Manipur ngasidi Indian Union da namtin tinkhibadagi Manipur na Ganja-kani, Drug heroine amadi yu nachingba mayai kaba chinjakki makol oirakpasi pumnamakki oina laibak thibani. Masigumba meeoibagi hakchang sokningai oiraba amadi khunnaisida charol shurol tumna mutpa yaba nishagi epak asidagi Manipur asi kalhousi hairabadi thenglabasu thengna Nisha thinghouba tai.

21 NOVEMBER, 2025, IMPHAL

1)HOUKHIBA CHAHI 10 DA INDIAN FOREIGN POLICE GI KHONGCHAT HAIBASIDA LECTURE PANGTHOKKHRE.
2)NUNGSHINABA KHAKTANA ENG TAPPA PURAKPA NGAMGANI: K. MEGHACHANDRA
3)CHAHI 300/400 SURABA MANUSCRIPT KAYA LEIRI, NINGTHINA SEMJINBA TANGAIPHADE: RK. NIMAI
4)THOUBAL DISTRICT TA SARDAR @150 UNITY MARCH CHATKHRE INDIA CIVILIZATION LEIBA LEIBAK OIRABASU MAPANGAL KANBADI OIDRI: SANAJAOBA LEISHEMBA MP.
5)LAIRIKSIBU MATAM CHANA PHANGLOIDOURIJATLA, LEINGAKNA MAHEIROISINGBU KARINI KHANBAGE.
6)LEINGAKNA IDP SINGBU DUMMY AMAGUM SANNANINGBA MAWONGDA SANNAGANU: INMAT
7)FOUBEI MEI THADOKPIRAMBADGAI AWABA MAYOKNARIBA KHOMEI DA LMG NA MATENG PANGKHRE.

Indian Institute of Information Technology (IIIT) Manipur na sinduna The Journey of Indian Foreign Policy During the Last Ten Year haiba hiramda akhannaba lecture Programme ngasi Swami Vivekananda Auditorium da pangthokkhre. IIIt Manipur gi Registrar Dr. Nongmeikapam Kishorjit na thadorakpa cherolna hai, akhannaba lecture adu Ambassador J.K. Tripathi Retired ISF Officer na pikhi. Maheiroising , Faculty amasung atei saruk yakhibasingna malemgi honglakliba asida India gi Foreign Policy na karamna saruk yari haibadu khanghannaba mityengda session asi pangthokpani.
Tamenglong District Congress Committee na sinduna ngasi Nungba Community Hallda nongmagi oiba Joint Organisational Meeting amasung Interaction Programme pangthokkhre. Thouram aduda saruk yakhiba Manipur Pradesh Congress Committee (MPCC) gi President K. Meghachandra MLA na hai, houjik State asida thokliba Knaglup maselgi khatnariba, hattoknariba , laining, laisolda amaga amaga hunnariba mayam asina Manipur gi leiteng oire. Houjik oiriba State asigi phibam asida eikhoi masel amatta oina punsinnaduna hannagumna nungshinaba adu khaktana eng tappa amasung chaokhatpa purakpa ngamgani haikhi.
Chahi 300/400 suraba cheda, unada ukur haklamba manuscript sing asi eikhoina ningthina semjin sajinba tangaiphade haina Retired IAS, Dr. RK. Nimai na phongdokkkhre. Department of Art and Culture amasung National Archives of India New Delhi ga khtshamnaduna Conversation of Manuscript haiba Theme da Keishampat ta State Central Library gi Hall da ngasi pangtokkhiba Workshop amada RK. Nimai na makha tana hai, Manipur State Archives amadi Private Collection oina Manuscript kaya ama ningthina lei. Loinana houjik ariba puya sing sasinnaba puya mayam ama thorakle. Maram aduna sasinnaba puya sing asi mashak khangdoktuna asengba, achumba puya adu thidoklaga preserve touba mathou tai hairi.
District administration Thoubal na National Services Scheme (NSS) sel amasung District Youth Affairs and Sports ka khutsamnaraga Leibak asigi ahanba Home Minister Sardar Vhallabhai Patel gi chahi 150 surakpa mapok Kumon ga mari leinana chattharakpa sardar @ 150 unity March ngasi Khongjom Kheba ching da leiba war Memorial Complex ki Community Hall dagi lamthaduna pangthokkhre. Thouram aduda Rajya Sabha gi Member Maharaj Sanajaoba Leishemba na athoiba meethung, Deputy Commissioner Thoubal Hannah Kamei na Thouram mapu aduga SP Thoubal Manoj Prabhakar M, Mera Yup Bharat ki State Director L Marjitkumar amasung Thoubal gi Deputy Director W Paoling Monsang na akhannaba meethungsing oina saruk yakhi.
Handak tongan tonganba maheiroi lup amadi All Manipur Press Association Kumja 2026 ki oina Manipur leingakki makhada leiriba leingakki school, recognises School, Added Schoolnachingba Maheiloisangsingda class 1 dagi 10 phaoba da mahei-masing tamliba maheiroisinggi lairik matam chana phanglaroi haibagi akiba, pakhatpa amasung nungnangba wapham kaya phongdoknaraklibasi asengba achumba oirabadi pumnamakna nungnangpham thoke hairi.
State asida Kumja 2023 gi may 3 dagi houduna thokliba chahi2 makhai hellaklaba erang asigi waroisin ama Puraktringei cheirakta houjik palliba PR Government asina Sangai Festival hayengdagi pangthoknaba sem saribasigi mayokta ngasi houjik houjik lanjennaduna tongan tonganba Relief Camp singda changjapham louduna leiriba Inmat singna wakat meepham phamduna khongjang changsinkhre.
Loubuk ta peiduna thamba phoubei chatliba tha asigi 17 houkhiba ningthoukaba numit ki numidangda sakkhangdaba kharana mei thadokpiramba dagi awaba mayoknariba Kayenpaibam Ongbi Namran Khomei (70) mapuroiba leikhidraba Kumar da Liked Minded Group (LMG) Manipur na lupa lishing 10 mateng pangkhre. Imphal West District ki manung chanba Lairel Sajik Awang Leikai da pokkhiba aduga Khumbong da mayum pallakhibi Maram ningol Khomei na Lairel Sajik ta leiba meeoi amadagi lourak ama chahi 20 gi mamang da lousan oina uduna lakkhibani. Mahakki loupham da peiduna thamlamba foubei mei thadokpirambagi paodam social media da viral oirakpadagi LMG gi meehut kangbu amana awaba Taraba Khomei da sel gi mateng pangkhibani haikhi.

TRUMPNA ISRAEL BU KARISU THOUSABIRAMDANA SAUDI ARABIA DA F-35 YONBAGA LOINANA NUCLEAR GI LAMDASU CROWN PRINCE BIN SALMAN GA KHUTYEK PINAKHRE.

1)TRUMPNA ISRAEL BU KARISU THOUSABIRAMDANA SAUDI ARABIA DA F-35 YONBAGA LOINANA NUCLEAR GI LAMDASU CROWN PRINCE BIN SALMAN GA KHUTYEK PINAKHRE.
2)MUHAMMAD BIN SALMAN GI PEISHA NA CHADA 90 GI CHANGDA MANGLABA GAZA AMUK HANNA SEMGAT SAGATKADOURI.
3)INDIA NA AMUK HANNA PAKISTAN DA LANDARAKPA YAI HAINA MANGJOUNANA MALEM GI LEIBAKSINGDA HAIJAKHRE.
4)INDIA AMADI PAKISTAN GA SOKNAKHIBA LAN GI KHUDONGCHABA LOURAGA CHINA NA RAFAEL GI FAKE CAMPAIGN CHATTHAKHI.
5)SAK-UDABA SU-75 FIGHTER JET PUTIN NA INDIA DA OFFER TOURAKHRE.
6)PAKISTAN GI HANNAGI PRIME MINISTER IMRANKHAN GI MACHAN MACHE SINGGI MASAM PHOIDUNA LAMBIDA CHINGDUNA LAKNAKHRE.

America gi president Donald trump na Israel bu karisu thousabiramdana Saudi Arabia da F-35 yonbaga loinana Nuclear Energy gi lamdasu Crown Prince Muhammad Bin Salman ga khutyek pinakhre haina phongdorakli.Donald Trump na Saudi Arabia da F-35 fighter jet yollagani haina phongdorakkhrabasu Trump leingak ki official singna F-35 fighter jet Saudi Arabia da yonkhrabadi Fighter Jet asigi Technology China da youkhigadra haibagi achouba chingnaba leire. Loinana Israel na Saudi Arabia da Fighter jet F-35 yonba yaroi haina Us ta haidunasu lakkhibani. Maramdi karigumba Saudi Arabia da F-35 leikhrabadi Leibak asigi nongthakki matik mayai adukki matik hengatlakpana maram oiraga Israel gi oina tungda Khudongthiningai oirakkani haina pakhatlakkhibani. Saudi Arabia na houjik phaoba Israel bu Leibak amani haina ayaba pidana leiribani hairi.
Saudi Arabia gi Crown prince Muhammad Bin Salman gi peisha na landa sathina chada 90 rom mang takkhrabada Gaza amuk hanna semgat sagatlagani haina phongdorakli. Washington Dc da America gi president Donald Trump ga unakhiba aduda Gaza da sel thaduna semgat sagatlagani haina Crown Prince Muhammad Bin Salman na phongdokkhibani. Madugi mahutta Donald Trump na Crown Prince Muhammad Bin Salman gi mathakta 2018 da Istanbul da leiba Saudi Embassy da Jounalist Khashoggi hatkhibagi matangda Clean Chit Pikhre hairi.
India na amuk hanna Pakistan da landarakpa yai haina mangjounana Pakistan gi Defence Minister Khawaja Asif na akibaga loinana Malem gi Leibak singda haijakhre. Defence Minister Khawaja Asif na phongdorakliba wapham asi handak India gi Military gi Chief General Upendra Dwivedi na India gi lonnaba border area da Pakistan na Terrorist ki thabak thouram kaya paikhattuna leiriba asi leptrabadi India na Trailer oina Chatthakhiba operation Sindoor film oina Chathaduna paksanna landagani haina phongdokkhiba wapham adugi paokhum oina phongdorakkhibani. Asif na Pakistan gi Tv channel amada pikhiba Interview amada Afghanistan dagi Pakistan da Terrorist kaya changhallakliba asi India na sinba thourang amani haikhi.
India amadi Pakistan ga soknakhiba khudong chaba louraga China na Rafael gi fake Campaign chatthakhi haina America gi senate ki panel amana chahi gi oina piba report amada phongdokkhre hairi. Report asigi matung enna chahi asigi haikhiba May thada India amadi Pakistan Leibak anigi marakta soknakhiba lan adugi khudong chaba louraga China na lan gi khutlai yonnaba amadi makhoigi fighter jet J-35 yonnabasu hotnakhi. Adubu China na makhoigi lan gi khutlai amadi fighter Jet J-35 yonnaba hotnakhibada nattana Rafael fightr jet tagi makhoigi fighter jet J-35 na henna yamna fei haina utnaba fake campaign su chatthakhibani hairi.
Matik mayai leiraba amadi anouba technology tana yomlaba Russia gi sak-udaba SU-75 Fighter Jet Leibak asigi President Vladimir Putin na India da offer tourakhre. Panba yabadi chahi asigi lakliba December thada Russia gi President Vladimir Putin Lakkadouri. Khongchat asigi mangoinana Vladimir Putin na mathang mathang haibadi SU-75 fighter Jet amadi atop-atoppa lan gi khutlai kaya sajannabasu offer tourakkhibani hairi.
Pakistan gi hannagi Prime Minister Imrankhan gi machan mache singgi masam phoiduna lambida chingduna laknakhre haina Tehrik-E-Insaf party gi worker singna Pakistan Police ta chaona maral sikkhre. Report asigi matung enna hannagi Prime Minister Imran-Khan na houjik houjik leiriba Adiyalah Jail mamangda thoudok adu thokkhibani hairi.

20 NOVEMBER, 2025, IMPHAL

  • MEITEI PHURUP PHAOBA KANBA NGAMDRINGEIDA SANGAI FESTIVAL PANGTHOKPA MATAM CHADE.
  • SANGAI FESTIVAL TOURISM GI PROJECT NI, ETHAK ERANGGI NATTE: DIRECTOR.
  • GENERAL STRIKE NA MAHOUSAGI PUNSIDA AKAIBA PIKHRE.
  • AICC GI SECRETARY CHRISTOPHER TILAK YAONA CONGRESS LUCHINGBA SINGNA TAMENGLONG DA MEEYAM GA UNAKHRE.
  • BISHNUPUR DISTRICT LEVEL NCORD COMMITTEE GI MEETING MINI SECRETARIAT TA PANGTHOKKHRE.
  • FIRE SERVICES ANOUBA KHUTSU-KHUTLAI MASINA MEIHOU-LANPOK KI THABAKTA YANGSILLAGANI.
  • ENAT YOKKHAT LUPKI 4 RAK SUBA KUMMON THOURAM PANGTHOKKHRE.
Lamdam asigi yelhou phurup ama oiriba meiteising phaoba kanba ngamdabagi phibamda leiringei cheirakta Sangai Festival pangthokpa haibasi matam chade. Lamdamsigi meeyam gi ehul khangna thabak pangthokpana achumba oigani khalli haina minister su oiramba Veteran Politician Okram Jaya na phongdokkhre.
Sangai Festival haibasi Tourism Sector gi maru oiba Project amani. Ethak-erang khakki oiba kumhei natte. Festival asina Manipurgi art and Culture yaona lamdam asibu Malemda mashak takkadouribani haina Manipur leingakki Directorate of Tourism gi Director Lourembam Bikram na Phongdokkhre. Tourism Directorate amadi All Manipur Working Generalist Union (AMGU) na khutsamnana sinduna Manipur Press Club ki Loktak hall da ‘Tourism Potential in Manipur’ haibasida pangthokkhiba nongmagi oiba Media Workshop saruk yaraduna wapham asi Director na phongdokkhibani.
Kangleipak Communist Party-Military Council (KCP-MC) Progessive na koukhiba pung 21 gi General Strike na mahousagi punsida chaona akaiba pikhre. General Strike asina maram oiraga Imphal gi maru oiba Khwairamband Keithel, Paona Keithel amadi Thangal keithel gi dukansing amatta thong hangnakhide. Passenger puba garising amatta chennakhide. Tangaiphadaba private ki oiba garising khaktamak chennakhi. Adum oinamak pharmacy khak nattana hangnakhide. Loinana lam lamgi leiriba Keithel Machasingsu potpham amatta phamnakhide haikhi.
Congress party gi mapangal henna kankhathannaba amasung Tamenglong gi meeyamna thengnariba khudongchadabasing khangdokanaba All India Congress Committee (AICC) gi Secretary In-Charge Manipur Christopher Tilak amadi Manipur Pradesh Congress Committee (MPCC) President K. Meghachandra MLA na luchingba kangbu ama numit nini gi khongchatta District Head Quarter da Thunglakhibaga loinana meeyam ga unaduna wari watai sannakhre hairi.
Bishnupur District ki Narcotics Control, Transgender welfare and Social Protection gi matangda District Level NCORD Committee Meeting Mini Secretariat Complex ki Conference Hall da ngasi pangthokkhre.
Laining-Laison, Kanglup phurup ki kennaba leitana mapham amada chagungnana khunda leitasanba, meihou-langpok su thokkanba lamdamsidadi State Fire Service ki mapangal kankhathanbagi tangaiphadaba lei. Masigumba maru oiba kayasi khangna State Fire Service Department gi sel-thum leiba leitaba thidana houjik Manipur Fire Service Department asigi Director oiriba Laishram Nabachandra Singh na mapung oiba thoudang louduna Department asigi Subordinate Staff singga khutsamnaduna State Fire Service Department chaokhatnaba hotnaribasing asi thagatpham amadi sougatpham jthoke hainaba lei, meihou-langpok haibasidi eigi meegi leite hairi.
Enat yokkhat lup (EYL) gi 4 rak suba kummon thouram ngasi Inphal East District ki manung chanba Khongman Okram chuthekta leiba meehul thang-ta sanglen da pangthokkhre. Thouram aduda apunba Huyel lallong lupki President amadi Manipur University of Culture thang-ta Department ki Guest Faculty Okram Manglem Meitei na athoiba meethung, kabui Union Manipur gi President Dr. Heera Kabui na ekai khumnaba meethung aduga enat yokkhat lup ki President Pukrambam Pibarel Khuman na thouram mapu oikhi.

SAUDI ARABIA DA BUS AMADI TANKER THENGAINABADA INDIA MACHA 42 SIKHRE.

1)BANGLADESH TA MAMANG CHAHI 2024 GI JULY THADA THOKKHIBA MAHEIROIGI EHOUDA MEEOI 1400 HATKHI HAIBAGI MARAL DA HANNAGI PRIME MINISTER SHEIKH HASINA ICT NA SIBAGI CHEIRAK PIKHRE.
2)INDIA NA SHEIKH HASINA BANGLADESH TA SINNARAKTRABADI YEKNABA LEIBAK AMANI HAINA LOURAGANI: YUNUS LEINGAK.
3)KERALA BOOTH AMA SUICIDE TOUKHRABA MATUNG SIR GI THABAKBOYCOTT TOUKHRE.
4)SAUDI ARABIA DA BUS AMADI TANKER THENGAINABADA INDIA MACHA 42 SIKHRE.
5)PHIBAM AMATADA PALESTINIAN GI LEIBAK SEMBADA SUPPORT TOUROI.
6)PAKISTAN GI MARUP TURKEY NA INDIA GI MAIYOKTA PHONGNA THABAK TOURAKKHRE.
7)DUBAI GI AIR SODA AIR DEFENCE KILLER SU-57 ENTRY TOUBA NGAMKHRE.

Bangladesh ki International Crimes Tribunal (ICT) Court na Sheikh Hasina amadi hannagi Home Minister Asaduzzaman Khan kamal bu sibagi cheirak pikhibani. Aduga hannagi Inspector Genearl of Police Choudhury Abdullah Al-Mamun gi mathaktasu ehou adubu namthanaba hotnabada meeoibagi mathakta chatheidaba lichat chatkhi haibagi maral da chahi 5 gi cheirak pikhre hairi.
Changjapham louduna leiriba Sheikh Hasina bu Bangladesh ta sinnaraktrabadi India yeknaba Leibak ama oina louragani haina Muhammad Yunus Khan gi leingakta advisor Asif Najrul na paogi meepham amada aki-akhang pirakkhre. Dhaka da pangthokkhiba paogi meepham amada Asif Najrul na India da Sheikh Hasina bu khutsinnabinaba letter ama athubada amuk hanna tharagani. Aduda karigumba India na yaraktrabadi Bangladesh ka leinariba marida yamna phattaba ama soidana oiraklagani hairi.
Kerala da special Intensive Revision (SIR) erxercise adugi ka henba thabakki potlum adugi maramdagi officer ama suicide toukhiba matung State adugi Booth-Level officer (BLO) na ngasi thabak adu boycott toukhre. Kaneer, Payyannur da masagi chahi 44 suraba Anush George kouba BLO ama nongmaijing numitta magi yumda thouri yankhi. SIR exercise adugi ka henba thabakki potlum aduna maram oiduna mahakna aroiba khongthang adu thangkhibani haina emung manunggi meeoisingna phongdokkhi.
Lambigi laibak thiba accident gi thoudok amada Saudi Arabia da Bus amadi tanker thengainabada India macha 42 sikhre hairi. Saudi Arabia gi local media na phongdorakpagi matung enna laibak thiba lambigi Accident aduda sikhiba India machasing adu ayambana Hyderabad, Telangana nachingba mapham dagini. India machasing adu Saudi Arabia da lai khurumba lakkhibasing aduna Mecca dagini, Madina tamna lakpa lambida makhoina tongliba Bus amadi thao puba tanker aduga thengainaraba matungda India macha 42 adu mapham adumaktada sikhibani hairi.
Israel gi Prime Minister Benjamin Netanyahu na phibam amatada Palestinian singgi Leibak ama semnaba hotnabada Israel na keidounungda support touroi haina phongdokkhre hairi. Panba yabadi Israel gi Prime Ministre Benjamin Netanyahu na ngasi phongdorakliba wapham asi America na Gaza da leiriba Palestinian singgi oiba puthorakhiba proposal gi Matangda UN da khannagadaba nongma watlingeida phongdorakkhibani.
Pakistan gi marup oiriba Turkey na yamna fongna India gi maiyokta leiduna thabak touba hourakkhre hairi. Report asigi matungenna India na US tagi leiduna purakkhiba matik mayai leiraba Langi Apache Helicopter purakpada Turkey gi nongthakki lambi landuna paiba yaroi haina thingjillakpadagi Helicopter sing adu amuk US ta pukhibani. Adubu houjiksu India na matik mayai leiraba Apache Helicopter sing adu Samudra gi lambida purakpa ngamnaba yamna kanna hotnari hainasu phongdorakli.
Dubai gi Air Soda Russia gi manga suba generation gi Air Defence Killer US-57 entry touba ngamkhre haina phongdorakli. Air show aduda America gi matik mayai leire hairiba F-35 amadi China gi fighter jet J-20 su saruk yakhi. Air show aduda Russia, US amadi China gi fighter Jet ahum makna makhoigi leijaba matik mayai amadi thouna pangal ga loinana advance oiraba technology sing adu utkhi hairi.


18 NOVEMBER, 2025, IMPHAL

  • SANGAI FESTIVAL PANGTHOKPAGI MAIYOKTA IDP SINGNA MASS PROTEST CHATTHAGADOURI.
  • SANGAI FESTIVAL GI PARKING TOUHALLAROI.
  • SOO DA LEIRIBA LALHOUBASINGNA MANING TAMLAKPA PR LEINGAKSU MAMIT URAKTABA, MANA TARAKTABA!!
  • ‘SAYEN NGAYENNADUNA MUTLAMGADABADAGI KALHOUKHIBA MANIPUR PUBLIC LIBRARY LEINGAKNA HOUJIKSU YENGSINBIDRI’.
  • SCHOOL COLLEGE GI PHIJOLSING LAMDAM ASIDA SAJABA EYONGGI PHINA MAHUT SINBIYU: LUP 6.
  • CHANDEL DISTRICT KI CHAMDIL DA CONGRESSS KI JOINT ORGANISATION MEETING PANGTHOKKHRE.
  • KAKCHINGDA AHAL OIRABASINGGI LEGAL AWARENESS PANGTHOKKHRE.

*SANGAI FESTIVAL PANGTHOKPAGI MAIYOKTA IDP SINGNA MASS PROTEST CHATTHAGADOURI.
Tha asiga 21 dagi 30 phaoba pangthokkani haina leingakna sem sariba sangai Festival maikei kayadagi Boycott tounarakkhibagi saruk ama oina tongan tonganba mapham kayada lanjennaduna tampakki Relief Camp singda leiriba IDP singna November 20 da pak sanna sit in protest pangthoklagani. Mamanggi leingak yaona PR leingakna IDP singda piramba thajaba amatta thabakta onthoktuna leiraga Manipur da tagdu-leitare, PR leingakki mai pakle haiba yaroi haina IDP singgi maikeidagi phongdorakli.
*SANGAI FESTIVAL GI PARKING TOUHALLAROI.
Chahi khudinggi pangthokpa Sangai Festival ga mari leinana THE PALACE COMPUND YOUTH WELFARE CLUB sana konung leikaina sinduna leikai asigi lampakta gari parking touhallamba adu chahi asigi oina touraroi haina club asigi general Secretary Mayanglambam Subhasis na thadorakpa cherol amana khanghallakli.
*SOO DA LEIRIBA LALHOUBASINGNA MANING TAMLAKPA PR LEINGAKSU MAMIT URAKTABA, MANA TARAKTABA!!
Meeoibagi punsi amasung lan-thum ngak senduna thamba, state nattraga Leibak adu engna-chikna nungai yaiphana chaokhathanba haibasi leingakki toupham thokpa thoudangni. Masigumba tanjasida Manipur dadi leingakka Suspension of Operation (SOO) khutyek pinaduna leiriba Manipur da operate touduna leiriba makhal khudingmakki lalhoubasingna ngasidi touning touningba touduna maning-makha tamlakliba asida PR leingaknasu mamit uraktaba, mana taraktaba, marol thoklaktabasi yamna laibak thibani haikhi.
*‘SAYEN NGAYENNADUNA MUTLAMGADABADAGI KALHOUKHIBA MANIPUR PUBLIC LIBRARY LEINGAKNA HOUJIKSU YENGSINBIDRI’.
Manipur gi khwaidagi liraba public library ama oiriba kumja 1950 gi June 21 da matamdugi Chief Commissioner Hemat Singh na sanggaduna hangdokkhiba Inphal gi BT Road machin, GM hall ga thangnabada leiriba Manipur Public Library amasung masigi lam sayen ngayennaduna mutlamgadabadagi kumja 2015 da Manipur Public Library (Taking over of Management) Act semduna kalhoukhrabasu ngasida President rule leingak asina yengsinbidaba amadi Management pukning changbidabagi mami chaona tarakpada Library nungshibasingna pendaba amasung nungaitaba phongdoknarakli.
*SCHOOL COLLEGE GI PHIJOLSING LAMDAM ASIDA SAJABA EYONGGI PHINA MAHUT SINBIYU: LUP 6
Lakkadouriba academic session 2026-27 dagi houraga Manipur gi leiriba School, College singgi phijolsing lamdam asida sajaba eyonggi phijol na mahut sinbiyu haina maheiroi lup tarukki maikeidagi mari leinaba singdagi pukning chingsillakli.
*CHANDEL DISTRICT KI CHAMDIL DA CONGRESSS KI JOINT ORGANISATION MEETING PANGTHOKKHRE.
Manipur Pradesh Congress Committee (MPCC) gi mityeng makhada Chandel Block Congress Committee na sinduna District asigi meeyamna thengnariba khudongchadabasinggi matangda Joint Organisation meeting Cum Interaction Program ngasi Chandel District ki manungchanba Chamdil da leiba Town Hall da pangthokkhre.
*KAKCHINGDA AHAL OIRABASINGGI LEGAL AWARENESS PANGTHOKKHRE.
Senior citizens forum Kakching na National Legal Services Authority gi mityeng makhada District Legal Services Authority Thoubal ga khutsamnaduna ahal oirabasing (senior citizen) singgi oiba Legal Awareness ngasi Kakching Wairi Panjao pallum da leiba Forum asina challaiba Senior Citizens Home da pangthokkhre.


MALEM DA AHUMSUBA LAN THOKLAKPA YABAGI AKIBA LEIRINGEI CHEIRAKTA GLOBAL FIRE POWER INDEX NA MILITARY GI KHWAIDAGI MATIK MAYAI LEIBA LEIBAKKI MAMING LAOTHORAKKHRE.

  • MALEM DA AHUMSUBA LAN THOKLAKPA YABAGI AKIBA LEIRINGEI CHEIRAKTA GLOBAL FIRE POWER INDEX NA MILITARY GI KHWAIDAGI MATIK MAYAI LEIBA LEIBAKKI MAMING LAOTHORAKKHRE.
  • RUSSIA GI NAPAL THUDEKNABAGIDAMAK NUPI-ANGANGYAONA CIVILIAN PUMNAMAK TRAINING TOUBA HOUKHRE.
  • GAZA GI MATANGDA BENJAMIN NITANYAHU AMADI VLADIMIR PUTIN ANINA TELEPHONIC TALK TOUKHRE.
  • MEXICODASU GENERATION-Z KI ACHOUBA EHOU HOURAKTUNA CLAUDIA GI LEINGAK THUGAINABA HOTNARAKKHRE.
  • AFGHANISTAN DA INDIA NA ACHOUBA MATENG PANGLAKPA UBADAGI TALIBAN LEINGAK KHAM THENGNA HARAONAKHRE.
  • ASIA LEIBAKKI MANUNG CHANNA LEIRIBA CHINA AMADI JAPAN LEIBAK ANIGI MARAKTA ACHOUBA LANJAO AMA THOKLAKPA YABAGI AKIBA LEIRE.
Malem da ahumsuba lan thoklakpa yabagi akiba chaona leiringei cheirakta global fire power Index na 2025 gi oina Military gi khwaidagi matik mayai leiba leibakki maming laothokkhre. Global fire power Index 2025 gi malem gi Leibak 145 rom gi Military gi matik mayai matangda yamna kupna neinaraba matungda phongdorakkhiba report asigi matung enna malemgi oina military da khwaidagi matik mayai leiba asi America ba oiri. Index asigi matungenna America na score 0.0744 phangduna Military da khwaidagi matik mayai oiba Leibak oiba ngamkhibani hairi.
Russia gi President Vladimir Putin gi napal thudeknabagidamak Ukraine da nupi-angang yaona Civilian pumnamak lan gi akanba training pangthokpa houkhre haina report amana phongdorakli. Report asigi matung enna chahi ahum hellaba Ukraine amadi Russia gi lan asida pikhraba Leibak Ukraine na chaoraba malem gi Military gi lamda khwaidagi mapngal kanba anisuba Leibak ama oiriba Russia na henjinhanba ngamdana thamlakkhibani. Lan asida lanmee sibagi chang asi Russia na yamna henkhre. Maramdi Russia na Ukraine bu yamna sonba Leibak amani haina khanduna landarubada mam leibakpu nungshiba katthokpa ngamba Uraine gi lanmee amadi meecham meeyamna punna Russia gi mayokta leptuna leirakkhiba asinani.
Gaza gi matangda Israel gi Prime Minister Benjamin Nitanyahu amadi Russia gi President Vladimir putin anina telephonic talk toukhre. Luchinba ani asina Gaza gi matangda kari wari sanakhibano haiba chap chana khangba ngamdrabasu houjik houjik Gaza da America gi mityeng makhada semgat sagatnaba hotnariba asida chayetnaba kaya lakliba asi kokhanba ngamnabagi pandamda wari sannaba oiramgani haina Xinhua news Agency na phongdorakli.
US ka lonnaba Leibak ama oiriba Mexico dasu Generation-Z ki achouba ehou houraktuna Claudia Sheinbaun gi leingak thugainaba hotnarakkhre haina phongdorakli. Leibak asida houjik naha lishing kaya lambida thoklaktuna hourakkhiba ehou asi Mexico gi president Claudia Sheinbaun gi leingak asida corruption, crime gi masing hengatlakpa amadi leingakna meecham meeyambu namthaduna thamnaba hotnaduna thambire haibagi asaobana chattharakpani.
Afghanistan da India na achouba mateng panglakpa ubadagi Taliban leingak kham thengna haraonakhre haina phongdorakli. Report asigi matung enna Pakistan ga lan soknariba awabagi matam asida India na hidak-langthaktagi houraga chana-thaknaba potlamsing amadi nongmagi tangaifadaba mateng kaya panglakkhibani .
Asia leibakki manung channa leiriba China amadi Japan Leibak anigi marakta achouba lanjao ama thoklakpa yabagi akiba leire haina report amana phongdorakli.